Saturday, September 25, 2010

"Willow" (1988)



Ammu enne "Sõrmuste Isanda" ja "Kariibimere piraatide" filmitriloogiaid oli George Lucase "Willow" , mida ma esimest korda nägin kunagi aastaid tagasi Kanal 2-s, siis kui ma veel televiisori vastu huvi tundsin.



... kaugel-kaugel kääbuste maal elab oma perekonnaga talunikust võlukunstihuviline Willow Ufgood, kelle lapsed ühel päeval jõe ääres mängides leiavad beebi. Selgub, et tital on tähtis roll iidses ennustuses, mille täitumine ähvardab kurja kuninganna Bavmorda troonilt tõugata. Kurjuse jõud on läinud liikvele ja Willow saadetakse beebiga kääpsude maalt minema - otsima suuri inimesi, kes võiksid last kaitsta. Saatuse Käsi juhatab ta kokku jacksparrowliku päevavargaga, kel nimeks Madmartigan ning hullumeelsed seiklused võivad alata...



Sellel eluterve huumoriga fantaasiaküllasel filmil on esmapilgul mitmeid Tolkien`i Keskmaa-lugudest pärit tegelastega tõmmatavaid paralleele (hunt-vargid, troll-orkid, kääbus-kääbikud jne.), kuid minu arvates jutustab "Willow" siiski oma vaatajatele üsna originaalse muinasloo.



Lõpetuseks mainiks veel, et filmis hea rolli (mis kahjuks filmi lõpu poole lahingumöllu ära uppus) mänginud Val Kilmer (Madmartigan) ja Joanne Whalley (Sorsha) said tuttavaks "Willow" võtetel. See tutvus kulmineerus pea kaheksa aastat kestnud abieluga.




Mina vaatasin seda filmi siit --> Willow (1988) (1) - kokku on 13 kümneminutilist osa.

Sunday, August 15, 2010

Ükspäev ma olin 8 tundi Enn.


Tegelikult töötas sellel päeval SGS-is üle 200 Ennu-nimelise kodaniku.


























Arcade Fire - Neon Bible (live otse liftist!)

Friday, July 30, 2010

Indrek has visited 8% of the countries in the world!

See on siis tegelikult esimene selle blogi väärtusratsionaalne post.

Kogesin elu Krimmis ja Lääne-Ukraina Karpaatides. Turistina.

Tasuta ennast kummuli ei kaani, sest seal, kus ümbritsev pakub sulle end odavalt, varitsevad nurga taga alati Elu maksukogujad. Sest Elu oma lõivust ei loobu.











Sunday, June 27, 2010

Persepüksid




"Läksid pulgad - mingu ka trumm!" teatas Inno hõisates ja tahtis persepükse jalast võtta (kahest särgile kinnitatud sildist, mis kuulutasid tema vabaduse viimaseid päevi, oli ta äsja mingil veidral kombel lahti saanud).

"Trumm" jäi ikkagi alles.

Nii hea kui sul on ikka sõbrad, kes sinu järgi vaatavad.


*irooniline naer*





Persepüksid oma parimatest parimas konditsioonis: lausa pakatav-nakatav nooruslik elujõud, alati tulevikku suunatud kannikad ning unustamatu kautšuki lõhn. Kes ei oleks kasutanud võimalust lasta ennast selliste toredate persepükste seltskonnas fotole jäädvustada. Igaveseks.

Kõik oli veel ees...

Saturday, June 19, 2010

better lives have been lived in the margins, locked in the prisons and lost on the gallows than have ever been enshrined in palaces

Alustuseks ja prooviks siis ...

Need, kellel jõudu on, proovida võiks ka
kaitsetuid ja jõuetuid aidata.
Miks muidu muskleid treenida
ja lihtsalt jõudu raisata?

Kas intelligentsus tähendab, et
me käitumine võiks olla mõrvarlik
lahingus, maanteel, tänaval ja poes?

Ma usun, et Auschwitz pole olnud empaatiavõimeliste inimeste hulgas kunagi eriti moes ...

Kuid (kahjuks) seda nad ei mõista ja aru ka ei saa,
et neetud koonduslaagrid ikka eksisteerivad
ja laip laiba järel kellegi verised käed
surnud loomi meie toidulauale serveerivad.

Piinatud elu. Mõnitatud surm.
Kas olla inimene, tähendab olla julm?

Kuid kas sa üldse näed, kellele kuuluvad need verised käed?
Kui nõudlus pakkumist ei tingiks, kas siis äkki oleks olemata need lihamäed?
Niisiis - kellele kuuluvad need soojast verest nõretavad käed?